Arborist!? – Kes see arborist veel on?

Tihtipeale, kui tutvustan ennast ja ütlen, et olen arborist, siis kõigil lähevad silmad suureks pähe ja ees on üllatunud nägu.

“Kuidas see nüüd oligi?” küsivad nad.

“Arbo, abo, orba, aborigeen?” järgneb veerimine.

“Ei, arborist ikka” vastan mina ja jätkan:

Ega see nii keeruline nüüd ka pole. Arborist on koolitatud inimene, kes tegeleb puuhooldusega ning ohtlike puude langetamisega. Ameti õppimiseks tuleb käija 1,5 aastat koolis töökohase õppena. Tavaliselt 4 päeva kuus, kuid on ka pikemaid sessioone. Eestis saab hetkel õppida arboristi ametit kahes koolis. Luua Metsanduskoolis ning Pärnumaa Kutsehariduskeskuses.

Millal arboristi oskusi võib vaja minna?

Arborist on koolitatud tundma puuliike. Ta teab kuidas teha lõikused nii, et puu peale seda näeks ka ilus, tasakaalus ja esteetiline välja. Arborist on spetsialiseerunud tegelema just nende puudega, millised asuvad linnaruumis, hoonete ja muude kommunikatsioonide lähedal. Samuti oskab ta ümber käija vanade väärikate looduskaitsealuste pargipuudega. Selliste puittaimede hooldust või raiet võib teostada nii köitega ronides või tõstukit kasutades.

Ohtlike puude langetamine

Puude langetamisel saab kiiremini tööga ühele poole, kui kasutada tõstukit. Miinuseks on see, et tõstuk ei mahu alati igale poole. Raskendatud võib olla liikumine tõstukiga talvel paksu lumega. Samuti sügisel-kevadel pehmel pinnasel, kuna võib haljasala ära rikkuda. Lisaks on tõstuk seotud alati lisakuludega, sest tõstukid ise on kallid seadmed ning nende soetamine või rentimine nõuab lisakulutusi.
Kui tõstukiga puu juurde ei pääse või on tegemist puu hooldamisega, kus tuleb liikuda võras sees, siis on võimalik seda teha ronides vastava varustuse abil. Selleks on arboristil soetatud vajalikud köied, ronimisrakmed, ronimisrauad ja muud vahendid, et teha seda ohutult ning turvaliselt.

On tulnud ette korduvalt olukordi, kus inimesed on ise proovinud oma puid eemaldada, kuid jäänud sellega hätta ning siis helistanud arboristidele. Enne seda aga nad on juba riskinud oma ja lähedaste elude ning vara kannatada saamisega, sest lihtsalt redeliga puule ronida ja hakata sealt oksi eemaldama on ikka väga ohtlik. Lõpuks võib see väga kalliks maksma minna.

Seetõttu ongi soovitus alati enne konsulteerida arboristiga, kui plaan oma kõrghaljastusega midagi tegema hakata.

Miks palgata koolitatud arborist?

• Arborist tunneb puittaimi ja nende bioloogilisi omadusi. Seetõttu teab milline liik millist hooldust vajab ja kuidas võib teda lõigata.
• On kursis ohutute töövõtetega ning kasutab neid.
• Harib ennast igapäevaselt puuhoolduse ja taimeliikide vallas edasi ning on kursis aktuaalsete teemadega ja oskab anda soovitusi. Või kui enda teadmised jäävad hetkel vajaka, siis teab kedagi kelle käest küsida või keda soovitada.
• On tavaliselt mõne arboriste ühendava organisatsiooni liige ning tunneb teisi arboriste. Suurtemate projektide ja raskemate tööde puhul saab sellisel juhul ühendada jõud.

Väljavõte arboristi eetikakoodeksist: “Arboristi missiooniks on tagada oma tegevuse kaudu asulapuude hea tervis ja võimalikult pikk elukaar, kujundamaks turvaline ja esteetiline elukeskkond inimestele ning säilitades võimalikult palju elupaiku teistele eluvormidele. Oma kutsele pühendunud arborist propageerib õigeid puuhooldusvõtteid ning arboristikutset igal võimalikul juhul oma eriala parimate tõekspidamiste ja oskuste vaimus”. – koostanud Aino Mölder Luua Metsanduskoolist koos teiste uue kutsestandardi koostajatega.

See tähendab, et arboristi number 1 eesmärgiks ei ole raha teenimine vaid eluslooduse säilitamise ja ohutu elukeskonna tasakaalu leidimine ning soovituste ja nõuannete jagamine kõrghaljastuse valdkonnas.

Mis võib juhtuda, kui puid asub hooldama metsamees või koolitamata isik?

Ärge saage valesti aru, selle lõigu eesmärk ei ole kedagi halvustada, vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et inimene kes tegeleb igapäevaselt metsaga ei pruugi pargipuudest ja liigipõhisest hooldamisest tegelikult mitte midagi teada ning oma teadmatusest võib rikkuda mõne puu igaveseks.

Peamiseks suuremaks tänapäeva probleemiks on puude tulbastamine, mis on puu pikaajalisele surmale määramine. Mõni puu küll elab selle üle ja mingil määral taastub, kuid mädanik läheb igaljuhul sisse ning see tähendab ainult ühte, puu surma. Küsimus jääb sellisel juhul ainult see, et kui kiiresti see puu ohtlikuks muutub.

Teiseks on ohutus. Kui isik tuleb ikka ohtlikku puud langetama ja ta ei kasuta esmaseid ohutusvahendeid nagu kiiver koos kõrvaklappide ja sirmiga, turvasaapad ja saekaitseriided, siis võib eeldada, et ta ei pea endast lugu. Kui inimene ei pea endast lugu, siis on ka suur tõenäosus, et teda ei huvita ka teiste heaolu. Eelpoole toetudes võib tuletada, et antud isiku töö võib olla tunduvalt suurema ohtlikkusega ja riskiteguriga, kui koolitatud arboristil ja endast lugupidaval puuhooldustöid sooritaval isikul.

Isik, kes ei ole koolitust saanud, võib anda ebatäpseid nõuandeid. Olgem ausad, ega ta ei tee seda siis pahatahtlikult, vaid lihtsalt teadmatusest. Ta lihtsalt ei oska lugeda neid märke, mis ütlevad et see puu on ohtlik või see ei ole. Sellisel juhul tuleb kahju sellest, et kui puu ei ole ohtlik ning sulle öeldakse, et on, eemaldad oma krundilt, pargist või mujalt ilusa terve ja võib-olla ka haruldase puu. Ja vastupidi, sulle öeldakse ohtliku puu kohta, et see pole ohtlik ning järgmise tormiga kukub see sinu maja või aia peale.

Seega, palun küsi alati, enne kui midagi teed oma kõrghaljastusega nõu arboristilt. Ja kui otsid endale arboristi kuulutuste kaudu, siis kontrolli, kas antud isik on ikka vastava koolituse saanud. Nii saame kõik koos vähendada riske, tööõnnetusi ja säästa ilusaid, suuri ja haruldasi puid. Mõelge ise, kui ühe puu eluiga võib seal olla mitusada aastat, siis kui sina istutad täna puu, siis suureks ja täisealiseks saab alles peale seda kui sina või mina siit ilmast lahkunud oleme. Seega austame praeguseks suureks kasvanud puid, mis on istutatud meie esivanemate poolt, ning mis pakuvad meil tänapäevase linna saastatuse, tuulte, vahel ka päikese eest varju.